Viimane hetk enne eksamit

07 veebr. Viimane hetk enne eksamit

Kui eksamid ukse ees, pole kasu tarkuseteradest, et õppima peaks viisipäraselt iga päev, et teadmised jõuaksid ilusti kinnistuda. Kui sinul on konspekt korduvalt läbi töötatud ning eksamieelne öö kulub rahulikule unele, võid alljärgneva lugemata jätta. Siinkohal otsime vastust küsimusele, kas leidub mõni kiire võimalus mõne tunniga poole aasta materjal ühekorraga pähe toppida.

Info ahmimine ja viimase hetke tuupimine on küll väheviljakas, kuid siiski täiesti kasutatav meetod.

1956. aastal avaldas praegune Princetoni ülikooli psühholoogiaprofessor Georg A. Miller artikli pealkirjaga “Maagiline number seitse, pluss-miinus kaks” (“The Magical Number Seven, Plus or Minus Two”), kus ütleb, et inimene on võimeline lühimälus korraga pidama viis kuni üheksa infoühikut. Selle pigem ilukirjanduse mõõtu teooriaga kanti Miller 20. sajandi mõjukaimate psühholoogide väärikasse nimekirja. Kuhjamismeetod (chunking, mõnikord on seda eesti keeles ka känkimiseks nimetatud) lähtub eeldusest, et lühimälul on üsna kindlad mahupiirangud viiest üheksa ühikuni. Kui aga infot mingi süsteemi alusel tükeldada-grupeerida, siis püsib see mälus kauem kui lihtsalt infopilv.

Proovi ise: suvalises jorus sõnu-numbreid on raske mällu salvestada. Näiteks loend haamer-kass-mantel-muna-hiir-nael-pann on juba mõne minuti pärast peast haihtunud. Aga kui need rühmitada umbes nii: haamriga löön naela seina, siis saab sinna mantli riputada, kass püüab hiiri ja muna praen pannil ära. Jääb meelde küll. Samamoodi tead sa peast oma isikukoodi mitte kui suvalist numbrijada vaid kui loogilist järjestust oma sünnipäeva, -kuu ja -aastaga.

Nüüd jääb üle see sajandi teooria eksamieelses öös praktikasse viia. Selleks, et kohustuslikku kirjandust korraga mällu salvestada, tuleb infot vähendada!

Esiteks: kogu kõik vajalikud konspektid-raamatud ühte hunnikusse. Pane materjal tähtsuse järjekorda.

Teiseks – tee selgeks põhimõisted: kirjuta need endale välja koos seletusega. Siis pane kirja põhilised ideed, kontseptsioonid, vaata kas või loenguteemade pealkirju, nendes sõnastab lektor tavaliselt põhilisema. Kirjuta igaühe kohta seletav lõiguke, kasutades neidsamu tähtsaid võtmesõnu-termineid. Katsu lisada mõni oma mõte, idee, sest mällu salvestamine sõltub sellest, kui põhjalikult on materjali mõistetud. Keskendu. Pöördu tagasi algusse ja korda, kirjuta läbi, jooni olulised sõnad alla värvipliiatsitega, nii saab tööd ka su visuaalne mälu.

Ära joo kohvi ega energiajooke, sest lõpuks vajad sa mõne tunni sügavat und, aga kui oled eelnevalt erguteid kaaninud, siis sa magada ei saa. Parem tööta, kuni lõplikult ära väsid, ja siis keera rahulikult magama. Mõni tund segamatut ööund enne eksamit on kasulikum kui öö läbi tuima näoga raamatute lappamine.

Ära üle paku: poole aasta materjali ei omanda sa paari päevaga niikuinii. Iga üksiku fakti üle mõtisklemiseks enam aega pole, ürita tabada kõige tähtsamaid teemasid. Üldiselt võtavad lektorid olulisima loengutes läbi, nii et järgi konspekti: küllap tulevad nende kohta ka eksamiküsimused. Märgi ära kõige keerulisemad teemad ning käi need läbi esimesena. Siis mine kergemate juurde.

Mäletamise vastandprotsess unustamine algab otsekohe pärast omandamist – päev hiljem on juba pool õpitust peast kadunud! Selle vastu aitab ainult kordamine. Kordamine seoseid luues, mnemotehnikaid kasutades, pilte ja kujundeid appi võttes jne.

Mälu-uurija Endel Tulving on öelnud, et “mälust ammutada saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ning see, kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, kuidas see oli meelde jäetud”.