Seitse küsimust enne lahkumist

07 veebr. Seitse küsimust enne lahkumist

Kõige sagedamini lahutatakse abielusid, mis kestnud kuni neli aastat – tervelt kolmandik lahutatud kooseludest. Järgmine suurem lämbumisoht tabab kakskümmend aastat püsinud paarisuhteid: nii pika staažiga on veerand lahutajatest.

Kooselule eutanaasia väljakuulutamisele eelneb alati kahtluste-kõhkluste periood ehk nagu küsis omaaegne punkbänd Clash: “Should I stay or should I go?” Mille põhjal otsustada, kas jääda või minna? Kuidas teada saada, et lekkivalt laevalt tundmatusse hüppamist pärast kahetsema ei pea?
Olgu siinkohal toodud väike spikker neile, kel abieluks kui kestvusspordialaks võhma enam ei jätku.
Suhteterapeudid soovitavad sel murrangulisel perioodil ausalt vastata seitsmele küsimusele, mille eesmärk on hoiduda impulsiivsest otsusest.

Esiteks: mille käest sa suhet ära lõpetades tegelikult pääseda tahad?
Kui väidad, et partner ei suuda sind õnnelikuks teha, siis küsi endalt, kas sa ise suudad end õnnelikuks teha (õige vastus oleks jaa). Tee nimekiri partneri vajakajäämistest, kõigest sellest, mida eeldasid temas leiduvat. Ja nüüd küsi endalt, kas sa ise peaksid sellisele nõudmiste koormale vastu.
Enamasti ajavad närvi kalli kaasa need omadused, mida sa enda juures vihkad. Okei, sa viskad nüüd selle kõverpeegli kildudeks, aga tõenäoliselt vaatab järgmisest suhtepeeglist sulle vastu sama pilt …

Teiseks: kas sa üldse oled võimeline ise endaga toime tulema – üksi ja iseseisvalt?
Kui hoiad suhtest kinni ainuüksi seetõttu, et lõputu õudus on ikkagi kergem taluda kui õudne lõpp, siis on aeg peale panna Sarah Brightmani lugu “Time to say goodbye”.

Kolmandaks: kas reetmist on võimalik taluda?
Uudis elukaaslase olümpiamedalit väärt sooritustest kõrvalhüpetes teeb haiget … aga suhteterapeut soovitab siiski sammu tagasi võtta ja mõelda aastatele, millesse investeeritud. Vahel on suhte parandamisega vaeva nähes rohkem võita kui vihaselt jalga lastes.

Neljas küsimus, üsna ebamugav: kuidas sa end tunneksid, kui su partner täna sureks? Vastus sellele võib selgitada, mida sa tema vastu tegelikult tunned. Mõni saab alles pärast upsakat lahutamisotsust aru, millest ta end ilma jätab. Finišilipu tõstmine tähendab ühtlasi ka kaaslase positiivsete omaduste eitamist.

Viiendaks: kujuta ette üht päeva või nädalat ilma tulevase eksita. Mängi üksi elamise päevakava läbi: kell heliseb, sa ärkad üksi oma king size voodis … Lapsed, majanduslik olukord … Lapsed saavad kohe kindlasti liiga traumeeritud – kas tuled hiljem toime süütundega? Ja kes sind aitab või ravib, kui oled haige? Kes annab sulle turvatunde?
Kui need kujutelmad tekitavad vabanemistunde, põnevuse uute võimaluste lävel, siis, jah, on Sarah Brightmanil õigus. Arvatavasti lõpetad suhte mõjuvatel põhjustel.

Kuues küsimus: kas rahuldus vabanemisest kaalub üles lahkuminekuvalu?

Ja seitsmendaks (tegelikult esimeseks, peamiseks) küsimuseks: mida sa armastuselt ootad, kuidas sa seda tunnet üldse ette kujutad? Enamasti sõnastatakse mõrade ilmnemisel see küsimus teisiti: kas ma veel armastan oma partnerit? Sellele on teatud olukordades (silmapiiril terendav uus romantiline afäär või kärgatanud kodusõda) kerge eitavalt vastata. Aga see ei pruugi olla olukorra adekvaatne hinnang. Ilmaennustused armastuse tuulekaardil teatavasti kõiguvad päevast päeva. Kui sa ootad suhtelt seda, et partner lahendaks kõik su probleemid, siis on see ebarealistlik.
Ka jutt sellest, et armastus lõppes lihtsalt otsa, kõlab lohakalt ettevalmistatud põgenemisplaanina, sest siis jääb suhte tegelik haiguslugu läbi analüüsimata ning on enam kui tõenäoline, et uues suhtes korduvad taas vanad vead.