Limonaad teeb kurvaks, kohv rõõmsaks

07 veebr. Limonaad teeb kurvaks, kohv rõõmsaks

Kõik hea siin ilmas on kahjulik või paksuks tegev, ütleb rahvatarkus. Selle teadmisega aitab toime tulla teine tarkusetera: kui ei saa muuta olukorda, siis tuleb muuta oma suhtumist sellesse.

Võtame näiteks kohvi. Tervisegurud võivad pidada pikki loenguid kohvi kahjulikkusest, kuid põhjamaalastel oleks väga raske ilma selle ergutusvahendita novembrist märtsini ärkvel püsida. Kofeiin stimuleerib aju tööd, see omakorda mõjutab käitumist: inimene on energilisem, teotahtelisem, jõuab rohkem ning kokkuvõttes on endaga rohkem rahul.

Uuringud kinnitavad, et neil, kes joovad regulaarselt kohvi, esineb depressiooni harvemini kui neil, kes kohvi ei tarvita. USA-s küsitleti 50 000 umbes 60-aastast naist – selgus, et naiste hulgas, kel oli aastakümneid olnud harjumus juua neli või rohkem tassi kohvi päevas, esines 20 protsenti vähem depressiooni kui neil, kes jõid kohvi harva.

Seevastu suuremates kogustes limonaadi, puuviljajookide ja koolajookide tarbimine võib põhjustada depressiooni. Uuriti ligi 270 000 keskealist ameeriklast, kel vanust 50-70 vahel ning vaadeldi nende keelekastmisharjumusi 15 aasta jooksul. Selgus, et neil, kes olid regulaarselt suures koguses vurtsujooke tarbinud, esines ligi 30 protsenti rohkem depressiooni kui neil, kel seda harjumust polnud, ütles töö autor Dr. Honglei Chen. Eriti hull lugu oli neil, kes joovad dieetjooke: light-variantides pole küll suhkrut, kuid teised magustajad mõjuvad samamoodi.

Teadlased ei väida, et limonaad tekitab masendust, vaid et limonaadijoojatel esineb seda teistest sagedamini. Nad soovitavad üle nelja purgi limpsi päevas mitte tarbida.

Aju tahab magusat, öeldakse. See on vaid pool tõde. Kõrge veresuhkru tase kulutab hipokampust ning liigne suhkru tarbimine toob kaasa kognitiivsete võimete alanemise vanemas keskeas. Parim võimalus suhkru tarbimist vähendada on täielikult loobuda rafineeritud suhkrust (eriti suhkrurikastest jookidest), aga ka rafineeritud nisujahust valmistatud toodetest (sai, nuudlid, koogid-küpsised).
Nii et kui tahate head tuju, hoidke suhkrutarbimine kontrolli all.

Olgu siinkohal veel lisatud mõned „halvad“ asjad, mis võivad inimese vaimsele tervisele pikemas perspektiivis olla kasulikumad kui seni arvatud.

Punane vein näiteks: selles sisalduv reservatool võib olla tõhus vahend Alzheimeri tõve vastu võitlemisel. Sama kinnitavad uuringud marihuaana kohta: kanep võib osutuda oluliseks mäluravis – Alzheimeri tõrjujaks. Siiamaani on usutud, et kanep mõjub mälule halvasti. Seda kinnitavad meditsiiniliselt pädevad katsed on esialgu toimunud vaid hiirtega, arvukad inimkatsed on läbi viidud ebateaduslikus keskkonnas.

Uusimad uuringud šokolaadi kohta väidavad, et see võib samuti osutuda abiks dementsuse tõrjumisel. Šokolaadis sisalduv trüptofaan paneb vere käima.

Klaas õlut on aga toeks kardiovaskulaarsele süsteemile.

Päikesekiirte kahjulikkusest nahale on palju juttu, kuid meie laiuskraadil aitab ultraviolettkiirgus tõhusalt pealelõunase uimasuse vastu.

Inimese kalduvust depressiivusele mõjutavad väga paljud asjad: vanus (vanemate inimeste elus esineb rohkem depressiooni põhjustavaid elusündmusi – lähedaste surma, töökaotust ja haigusi), sugu (naiste emotsionaalne süsteem võimaldab suuremaid meeleolukõikumisi kui meestel), haridus (madalama haridustasemega inimesed on rohkem masendunud), suitsetamine (nikotiin ja tõrv tuhmistavad mitte ainult kopsu vaid ka tundeid), füüsiline aktiivsus (aktiivne liigutamine tekitab endorfiine), kehamassiindeks (ülekaalulised on tusasemad), toitumine (eriti B ja E grupi vitamiine sisaldavad toiduained tõrjuvad meeleolulangust).