07 veebr. Distsipliin ennekõike
Kuidas tuua lapses esile tema parimad omadused?
Kasvõi kordki elus on iga ema-isa imestanud, kas see pehmelt öeldes arusaamatult käituv jõmpsikas on tema liha ja veri. Ja kuidas temaga toime tulla?
Telestaarist superlapsehoidja Jo Frost (ta pole psühholoog ega lastearst, tema tee laste haldamise peenekoelise ameti saladustesse on kulgenud puhtalt iseõppimse ja kõhutunde kaudu, tal endal lapsi pole) ei usu laste ninnu-nännutamisse, vaid kohaldab nende peal üsna karme võtteid.
„Ära anna lapsele palju valikuid. Ütle, et ta peab ilma kära tekitamata ja alati täiskasvanu ütlemise peale end riidesse panema,“ ütleb ta.
Meenutan siinkohal tema kümmet printsiipi (eesti keeles ilmunud raamatust “Superlapsehoidja”).
1.Kiitus ja preemiad: kõige paremaks preemiaks on tähelepanu, kiitmine ja armastus, mitte maiustused ja mänguasjad. Kiida last, kui ta teeb midagi õigesti.
2. Järjekindlus: reegel on reegel ja seda ei rikuta (see käib perekonna kõikide liikmete kohta). Kui oled nõudnud viie lusikatäie söömist, enne kui ta kommi saab, siis ära lasku kauplemisse. Tähtsamaid reegleid (nagu näiteks rohelise tulega üle tee minemine) tuleb pidevalt korrata.
3. Rutiin: kodus peab valitsema teatud kord, elamise kondikava, ärkamise,-magamamineku jms kellaajad (varu piisavalt aega näiteks riietumiseks).
4. Piirid: laps peab teadma, mis on talle lubatud, mis mitte (“Ja hoia pissipott tualetis – seal on selle koht!”)
5. Distsipliin: et lapsel oleks lihtsam piiridest kinni pidada, tuleb teda pidevalt kontrollida (selle all mõtleb Jo Frost lihtsalt vanemlikku kaitsvat pilku, mis last saadab või äärmisel juhul kõvema häälega tehtud hoiatust). Aga õnnetuse eest karistada ei tohi! Ka mittesöömise eest ei tohi karistada!
6. Hoiatused: teadmine, mis järgneda võib, annab lapsele võimaluse oma käitumist korrigeerida.
7. Selgitused: väike laps ei tea, kuidas käituma peab. Põhilised käitumisreeglid tuleb öelda selgelt ja lühidalt, ilma pikalt põhjendamata ja keerutamata.
8. Vaoshoitus: laps ootab lapsevanemalt täiskasvanulikku käitumist, mitte karjumisele karjumisega vastamist jne. Katsu jääda autoriteediks.
9. Vastutus: kasvamine ja arenemine tähendab lapse jaoks seda, et ta on võimeline täitma jõukohaseid ülesandeid. Kaasa laps igapäevasesse perekonnaellu, aga jälgi, et talle pandud kohustused oleksid mõistlikud ja saavutatavad.
10. Lõdvestumine: väärtuslik koosolemise aeg on oluline nii lapsele kui vanemale. Luba tal sinu kaissu pugedes ja unejuttu kuulates lõdvestuda.
Lapse kasvatamine algab täiskasvanutest.
Sorry, the comment form is closed at this time.