Mis on psühholoogiline nõustamine
Psühholoogilist abi saab anda mitmel erineval moel: kui olukord on tõsine, jõuab inimene psühhiaatri juurde, kes paneb diagnoosi ja valib ravimeetodid. Kui inimene otsustab endaga tegeleda süstemaatiliselt ja kindla teooria põhjal, läheb ta psühhoteraapiasse.
Kui sul on aga küsimusi, mida sa endaga üldse peale peaksid hakkama, sa vajad infot, tagasisidet ja nõuandeid, kuhu pöörduda, võid alustada psühholoogilise nõustaja juurest.
Psühholoogiline nõustaja on samasuguse põhiharidusega nagu psühhoterapeut, kuid ta ei pühendu ühele kindlale metoodikale. Psühholoogiline nõustaja kasutab eklektiliselt erinevate teaduspõhiste teraapiasuundade võtteid. Psühholoogiline nõustaja on õppinud nii laste ja teismeliste psühholoogiat, pere- ja paariteraapiaid, käitumis-kognitiivset teraapiat, psühhoanalüüsi jne – just nii palju, et tunda ära probleem ja arutada, kuidas sellega edasi töötada nii, et inimene liiguks elukvaliteedi paranemise suunas.
Nõustaja ei jaga nõuandeid, kuid võib siiski väljendada oma arvamust ja jätta inimesele võimaluse seda arvestada või lihtsalt teadmiseks võtta.
Nõustaja juurde võib tulla nii “tulekahju kustutama”, s.o kriitilises olukorras, kui ka pikema isiksuse arendamise plaaniga. Probleemiks võib olla nii depressioon, stress, ärevus, mure paarisuhte või lapse arengu pärast, aga ka iseenda arendamine, n.ö elu mõtte otsimine.
Psühholoogilises nõustamises võib käia ka ainult ühe korra – siis on see lihtsalt informatsiooni saamine.
Tulemusi annab pikem koostöö, näiteks lepitakse kokku, et kohtutakse kümme korda. Selle ajaga sõnastatakse probleem ja loodetav eesmärk ning hoitakse selleni jõudmist fookuses.
Mõnikord aga vajab inimene lihtsalt kedagi neutraalset, kes ta ära kuulaks ja kaasa mõtleks.
Esimesed seansid kuluvad tavaliselt eluloo analüüsimisele ja usaldussuhte loomisele. Lepitakse kokku, mis rütmiga (tavaliselt üks-kaks korda nädalas) seansid toimuvad. Edaspidi mõtestatakse probleemi, otsitakse selle põhjuseid ja lahendusteid – eesmärgiga tõsta inimese teadlikkust iseendast. Töö käigus võivad esile tulla uued teemad, millega tegeleda.
Sõlmitakse informeeritud nõusoleku leping. Tavaliselt piisab suusõnalisest kokkuleppest.
Informeeritud nõusolek tähendab, et klient (meditsiinis patsient) saaks teha oma olukorras parima otsuse, peab andma talle otsuse tegemiseks vajalikku teavet (Võlaõigusseadus, § 766 lg 1).
Vastavalt Eesti Psühholoogide Liidu eetikakoodeksile peab nõustaja kinni konfidentsiaalsusenõudest, hoiab kliendi privaatsust ja anonüümsust.
Psühholoogiline nõustaja tugineb teaduslikele teadmistele ja kinnitust leidnud kogemustele.
Lepitakse kokku ka tasustamise viis. Kui klient ei ilmu kokku lepitud ajal seansile, peab ta selle eest ikkagi tasuma.
Seanss kestab 50 minutit ja maksab 70 eurot.
